Oi

Täna silmi lahti tehes tabas mind teadmine, et järgmine pühapäev ärkan juba ihuüksinda oma Pariisi korteris, ilmselt keset kohvreid ja silmad natuke äranutetud. Ja kohvi ei saa teha ja midagi süüa ei ole, sest kõik poed on ju pühapäeva hommikul kinni. Samas on tore, et ma saan siis minna kohe kohvikusse hommikust sööma ja, mis veelgi olulisem, inimesi vahtima (sest seda need prantslased ju põhiliselt teevad oma tänava äärde rivistatud lauakeste ääres).