Pariis-Heidelberg

Seiklused algasid juba öösel - täiesti ootamatult oleksin ma pidanud mingit endapoolset initsiatiivikust üles näitama, et kl 05.36 õigel ajal õiges peatuses maha minna. Selle asemel magasin nagu süütu täi ja ärkasin kuskil enne Frankfurti. Väikse paanikaga kappasin kontsade klõbinal kassa poole, kui märkasin tablood, mis kuulutas Heidelbergi rongi lahkumist 20 sekundi pärast. Kahekordistasin niigi üleinimlikke jõupingutusi ja õnneliku juhuse läbi olingi pooleteise tunni pärast Heidelbergis. Ei, Anu ei olnud ju ometi kl 5 üles tõusnud, et mulle vastu tulla...
Pika rongiöö ja ebamugavad istmed kompenseeris kuum mullivann ja toekas munapuder. Ja ohter Hesseni piirkonna valge vein, mis juba ennelõunal ojadena voolama hakkas. Prost!