C'est la vie

Julika sõitis täna ära, käisin teda lennujaamas saatmas, jõime šampanjat ja ma pidasin lubadust natuke nutta (seda viimast tegin tegelikult juba reedesel peol, aga hoopis muudel põhjustel). Kuidas ma nüüd siis ilma võimendita tümpsutan? Ja kellega ma Henryt suudlemas hakkan käima?? Järgneva kolme aasta telefoniarved saavad olema... Oeh.