Päike, tuul ja vesi...

Jaa. Eile oli suurpäev. Nimelt mina, kes, nagu Märt väga tabavalt märkis, olin kooli ajal pea iga kehalise tund infarkti äärepeal, tegin iseenese vabast tahtest ja oma isikliku raha eest spordipingutusi. Mahhinaator on loomulikult õde, ent tegelikult olen ma talle väga tänulik (nagu ka jooksma-ajamise eest), kuigi mu õlavöö valutab ning säärel ja puusal võtavad ilmet ilmatud sinikad. Õujee.
Sõnaga - purjelauakoolitus. Algajaile, Pirita rannas. Esmalt tunnike teooriat, misjärel pikema jututa kalipso selga (ehk sardellile viineri nahk ümber) ja laud vette. Üllataval kombel suutsin isegi tasakaalustuda ja kui lõpuks see nõks meelde jäi, et lihtsam on puri vette lasta kui ise kukkuda, siis sai nii mõnedki korrad hoo sisse ja tunde kätte. Imeline.
Homme vist uuesti :)