Väsinud ja tige, aga hakkan vaikselt rahunema

Oeh, olen sellest esimesest tavapärase (loe: mittesuvise) töörütmiga nädalast täiesti surnd. Lisaks tööle ja lisatööle otsustasin ikka edasi käia Narva mnt "ülikoolis" ja läksin trenni, nii et sotsiaalelu jaoks olen pmst kadunud hing. Kui ma teie kõnedele vastata unustan, siis ärge imestage - mul ei olnud aega. Fui. Saaks sellest kuidagi juba rutiin, siis ei tunduks täidetud kalender nõnda hirmutav.