Suveräänselt parim.Soovin õnne.

Jah, mind on juba tükk aega vaevanud lugemispuudus. Kuid mitte seepärast, et midagi lugeda poleks - pigem vastupidi! - vaid mingi seletamatu mõtteloiduse tõttu. Asi polegi olnud niivõrd tahtes, kuivõrd selles, et ükski raamat, mille kätte võtan, ei paelu kauem kui mõni lehekülg. Ja nii jäävad nad üksteise järel poolikuks, algul vedelevad laual, kuni lõpuks lähevad tagasi riiulisse tolmu koguma. Täiesti häiriv nähe, arvestades, kui palju ma keskkoolis lugesin.
Igatahes, see taganutetud lugemisrõõm on nüüdseks loodetavasti taasleitud ja mul on sellest äraütlemata hea meel. Terve laupäevase pärastlõuna veetsin "Mesmeri ringi" seltsis, mõned leheküljed on vahepeal seganud sportlike tegevuste tõttu veel jäänud, ja ma ei jõua end ära kiruda, kuidas ma varem seda täiesti oivalist teost lugenud pole, eriti arvestades minu Wikmani-poiste-lembust (samas, võib-olla on see hoopis hea, sest millega ma muidu oleks taas kirjaradadele saanud?). Tartu võlu, eestiaegsed kombed ja mõtlevad mehed - need ajavad ju lihtsalt hulluks...