Pohlad õrnalt punetavad palus

Imelik tuju on täna, üldjoontes nagu vatjas, rahulik, settiv, samas miski ikkagi närib kuskil - aga täpselt ei saa aru, mis ja kus. See ka ei aita kaasa, et taevas tumehallide pilvede hõrenedes vaniljetoone omandab ja päike just äsja nii kaunilt Toompea nõlva taha vajus. Ja see ka mitte, et telekast tuleb eranditult überhäid vanakooli rokkballaade (Angie näiteks, või About a girl).
Õnneks pean homme õhtust pühapäeva pärastlõunani väga adekvaatne olema ja soovitavalt isegi keskenduma, nii et kaua see kahtlane tuju enam kesta ei või. Küsimärgid ja pooltoonid jätta, teravust hoida!