Väikekodanlike võlude küüsis

Ljubljana näitab end taas vaid parimast küljest. Ja on mais täpselt nõnda kaunis nagu ma jaanuaris ette kujutasin - pudelroheline peegelsile Ljubljanica, paksult õites kastanid, veepinnale kummarduvad oksad, rohkete baaride terrassidelt kostuv joovastav sumin, sumedaist kevadelõhnadest pakatav õhk ja silmipimestav päike. Tahaks ainult ja ainult jalutada, kerge briis põski paitamas, võtta aeg-ajalt värskendava džinntooniku, nillida isuäratavaid sloveenia mehi ja tunda, et elu on nauding.
Pühapäeval lähen turule ja ostan koju värskeid spargleid.