Sentimentaal ja sopalained

Eile oli üheksa aasta järgne Dvoraki Reekviemi live-kogemus, kahjuks või õnneks küll mitte lavalt, vaid Royal Festival Halli saalist. Neeme Järvi dirigeeris, Londoni filharmoonikud mängisid imeliselt, aga minu peas jooksid hoopis lakkamatud pildid sinistest kleitidest, pikkadest proovidest Kaarli kirikus, kevadisest Tallinnast, puudutud koolitundidest, koltunud paberil partiidest, Volmeri teravatest kommentaaridest ("tüdrukud, te olete hetkel professionaalid, palun käituge vastavalt!"), laulmise tundest ja viimase noodi kõlamise järgsest vaikusest, huulil oli mu toonase huulepulga maitse ja nahal külmavärinad.