Issanda loomaaed

Üleeile õnnestus mul oma ihusilmaga näha tüdrukut (17), kes teatas suurima südamerahuga, et ta ei oskaks kaardi pealt Venemaad näidata. Koolis õpib ta nelja ainet - inglise keel, kirjandus, tekstiil ja disain ning psühholoogia. Eelmine aasta jäi ta küll istuma, aga muidu tahaks väga ülikooli minna, psühholoogiat õppima... Samas kuulnud, et ülikoolis peab palju kirjutama, muutus ta pisut murelikuks: "I could do with some reading but I don't want to write." Jah. Me ei osanud teda eriti lohutada. Ja mitte, et ma talle kuidagi halba sooviksin, aga kangesti kurb oleks, kui nii rumalad inimesed ükspäev teistele nõu hakkaksid andma. Sellistel puhkudel tekib soov Eesti haridussüsteemile pikk pai teha. Ja ühtlasi avaldada lootust, et meil kunagi väikese hulga valikainetega lõpuklasse ei tule - ausõna, noored inimesed EI PEAKS tegema 15-aastaselt rumalaid valikuid, millega neil pärast kõige vähematki ette pole võtta!