It's a new day ... and I'm feeling good

Tahtsin kohe pikemalt jagada muljeid hommikusest päiksesest jooksuringist, mis lõppes ülimõnusa suplusega La Manche'is, ent praegu avatud aknast kostev koorilaul viis mu mõtted hoopis küsimusele, miks ma välismaal olles alati kiriku kõrvale elama satun - et päris hukka ei läheks? Et oleks patukahetsusele lähemal? Et ehk midagi ikka pudeneb mu, padupagana peale ka? Oh mine sa tea. Igatahes ma nüüd siis naudin natuke anglikaani pühalaule ja siirdun peagi campusesse grupiagooniat leevendama (Cheveningutel lõppes programm ja nad peavad kõik homme tööl olema).