Närviline nädal

Nädalavahetusel avastasin palju koledaid väikelinnu. Musta mere rannikut mööda Trabzonist itta sõites avaneb küll kaunis vaade piirideta veele ja käändude tagant terendavatele külakestele, ent lähemale jõudes osutuvad kõik potentsiaalsed kuurortid hingetuteks asulateks, kus pooleldi pooleliolevate majade tühjad korterid täidavad naabrite küttepuuhoidla funktsiooni ning troostitult räpastel tänavatel sõidab liiga palju autosid ja hängib liiga palju töötuid noori.
Mägede vahel sõites ja küladest mööda vaadates oli aga päris kaunis, teepõõsad tupsudena maanteeääri palistamas, lumised tipud taamal terendamas. Ja loomulikult tuulte keskel kaljude vahel kõrguv Sumela klooster - esimene õigeusu munkade rajatud pühamu Türgis, imekaunite freskode ja aastasadade jooksul kogunenud kannatuste kiuste häirimatu rahuga.