Champagne pour les Estoniens assoifés

Trenni ma tööl jorutamise tõttu ei jõudnud, küll aga jooksma. Lehekõdu kõditas mu nina, hingasin suurte sõõmudega värsket mõnusat männivaigu lõhnaga segunevat mullahõngu ja nuusutasin pungi. Ja jooksin 11 kilomeetrit - lihtsalt nii möödaminnes. Pärast läksin auravasse mullivanni ja lugesin mu kodutee taasleidnud The Economisti (endiselt võin sõpradele veebiparoole jagada, kui tahate). Tulemuseks on vastupandamatu soov viskuda elegantselt diivanile ja lasta endale üks mullidega hõrgutis serveerida, ent kahjuks pole ülesande kõrgusel seisvat avajat. Dommage!