Novosti ulitsõ Tshaikovskogo

Ütleme nii, et kui enne Narvat tundus mulle, et vaatepilt on nukker, siis pärast piiripunkti tundus Narva-eelne siiski päris kaunis. Üleni ja ainult aukudest koosnevad teed tõmbasid küll tähelepanu ümbritsevatelt räämas majalobudikelt suurema vaevata endale, kuid üldmulje oli sellevõrra isegi hullem (vahepeal tundus lihtsalt tervislikum üldse silmad kinni panna, et mitte näha pooleluohtlikke kuuekordseid möödasõite ja slaalomitrajektoori ümber iseäranis suurte pinnakattedefitsiitide). Piitrisse jõudes läks pisut paremaks, sest stalinism on seda linna õnneks säästnud ja kaldapealsed mõjusid endiselt majesteetlike ja imposantsetena, eriti kui püüda eirata kogu räppa, tolmu, saasta ja müra, mis sind igal sammul saadavad.
Homme lähen kohe ooperipileteid nillima, õhtul Marinskiis Onegin ja teatavasti ajab Lenski aaria mind ju täiesti pöördesse...
Куда, куда вы удалились,
Весны моей златые дни?

_______________________________________________
Lenski oli selgelt liiga kole, nii et aaria ajaks pidin vaimusilmas mõnd kobedamat eksemplari ette kujutama. Õnneks on mul fantaasia päris erk :) Muidu oli loomulikult super, eriti pärast vaheaega, kui ma sajandalt rõdult parteri esimesse ritta ümber kolisin.