Gastronoomianädal

Päris mõnus ärevus on praegu sees, sest laupäevase vabariigi aastapäeva ürituse nimel hakkan ma homme õhtul esimest korda elus sülti keetma. Mu boucherie avatakse õnneks kl 6.30, nii et saan enne tööle minekut seakoodid-vasikajalad ära osta. Vanaema näpunäited sobivate tükkide kohta on pähe õpitud, peab vaid pöialt pidama, et kallerduks. Samas eelmisel pühapäeval marineeritud angerjad kallerdusid küll hästi, nii et kus see sültki pääseb.
Neljapäeva õhtul on turg, sealt tuleb pärast tänaseid põhjalikke sisseoste soetada veel kaks paksu lõhefileed (need lähevad soola), anšooviseid räimeasendajaks (nendest tuleb silk à la minu ema) ning kimp värsket tilli, mis on kolmepäeva-värskehapukurkide lahutamatu koostisosa.
Reedele langevad ilmselt koristamiserõõmud.
Laupäeval peab varakult porgandipiruka taigna kerkima panema (kurat, ma ütlen, siin ei ole normaalset pärmi!), tegema kohupiimatorti, rosoljet, täidetud mune ja kiluvõileibu ning jahutama veinid, viinad ja pitsid.
Edasi jääb ainult üle loota, et mu töökaaslased oskavad nähtud vaeva hinnata (mis kohati tundub isegi ebarealistlikum kui see, et ma kõigega õigel ajal valmis jõuan). Ja kui prantslastele sült ei meeldi, siis pühapäeval tulevad eestlased - panustan neile!