Euroopa ja Aasia piiril

On päris kummastav istuda Istanbuli peatänaval ja süüa terrassil kebabi, kui kõrval mängib mõistetamatusse kleiti mähkunud tänavaviiuldajanna “Sous le ciel de Paris’d” (olles just lõpetanud “Ilusal sinisel Doonaul”). Kebabi allaloputamiseks ja selle sürreaalsuse hajutamiseks õlut ei antud, nii et joon siis nüüd tillukesest klaasist õunateed ja imestan omaette. Allahi rajad on valgustavad.